Maksud on praegu olemuselt vägivaldne kohustus, kuna nende mittemaksmine lõpeb varem või hiljem karistusega. Edu saavutamiseks tuleks Eestis sisse seada ühisrahastuse põhimõtteil toimiv vägivallavaba maksusüsteem, teeb ettepaneku Danske Capitali riskijuht Ivo Karindi.
Erasektori eesmärk on olla oma tegevusega kasulik ülejäänud ühiskonnale, et sissetulekut teenida ning end teostada. Avaliku sektori olemasoluks ei ole sellised eeltingimused vajalikud, kuna tema kasutuses on maksuseadused ja -vägivald, mille kaudu oma tarbeks erasektorilt tema töö vilju ära võtta. Selline erinevus õiguste ja kohustuste vahel tekitab ühiskonnas lõhe avaliku- ja erasektori vahel.
Heategevusest ja kultuuri edendamisest kuni aktsiaosalusega ettevõtluseni ulatuv ühisrahastus tõestab üha selgemalt, et ühiskonnale ja selle arengule vajalikud head ideed leiavad piisava info korral rahastuse ka ilma vägivalda rakendamata. Ühisrahastus põhineb iga inimese soovil enda ja ümbritseva keskkonna heaolu tõsta ning selle nimel midagi ära teha. Ühisrahastuse projektide hulgas leiab tihti näiteid avaliku sektori funktsioonide täitmisest erasektori põhimõtete alusel. Vabatahtlikult.
Väide, et Eesti vägivallal põhinev maksusüsteem on ideaalne ja alternatiivitu, on vale. Kas või Hooandja portaal on üks rahumeelselt toimivate alternatiivide näidetest. On vaja vaid alternatiividele silmad avada ning neid rakendada.
Kui muutused ei tule võimukandjate poolt, siis tulevad need rohujuure tasandilt. Pilvetehnoloogiate, krüptograafia ja digitaalse raha kiire arengu tõttu ei ole enam kaugel ajad, kui ettevõtted saavad toimida füüsilisi aadresse omamata ja ametlikke panganduskanaleid kasutamata. Info saab peagi hajutada krüpteeritult ülemaailmsesse pilve nii, et asukohapõhiselt kehtivate seaduste ja regulatsioonide kontseptsioon kaob. Maksude täpne kogumine vägivallameetodite abil ei ole sellise tehnoloogia olemasolul enam võimalik.
Selles valguses peaksid riiklikud struktuurid olema äärmiselt huvitatud ajaga kaasas käimisest ning sisse viima sellised maksusüsteemid, mis ei põhineks mitte kontrollil ja vägivallal, vaid ühiskonnaliikmete loomulikul soovil oma elukvaliteedi tõstmise nimel jõupingutusi teha.
Kui ühisrahastus toimib kultuuri edendamiseks, siis on võimalik sisse seada sarnastel alustel rahastamise põhimõtted ka teiste traditsiooniliselt riiklike teenuste jaoks nagu teede ehitamine ja korrashoid, meditsiin, haridus. Demokraatia 2.0 tingimustes, kui on garanteeritud kogu ühiskonna täielik informeeritus ning selle juhtimise läbipaistvus, on selline vägivallavaba maksusüsteem loomulik.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
