Digitaalne tulevik

Olles kasvanud viimase kolme aastaga oma hinnas 19 000% tavapäraste rahade suhtes, on Bitcoin auga välja teeninud “mullikahtluse”. New York’i finantsanalüütiku Reggie Middleton’i sõnul aga ei ole Tulbimaania Bitcoin’i ehk, laiemalt, digitaalse raha, õigustatud paralleel.

Ta pakub välja hoopis teise võrdluse: kui meie tavaline raha on mööda tavalisi teid sõitev ning ohtralt bensiini põletav auto, siis digitaalne raha on kui superauto, millega tuleb kaasa tasuta kütus ning sellised tasuta teed, mis viivad hetkega ükskõik millisesse maailma punkti. Selle superauto jaoks ei eksisteeri ei riigipiire, tollipunkte, ega looduslikke takistusi, ning seda ei ohusta ei autovargad ega ka mitte terved armeed. Lisaks on see auto avatud kõikvõimalikele uuendustele kõikide selle kasutajate poolt.

Sellise piltliku võrdluse abil ilmneb, et viga ülikiiresti areneva digitaalse raha võrdlemisel tavalise rahaga on enam-vähem samas suurusjärgus apelsini võrdlemisele kosmoselaevaga. Tavalisel rahal ei saa mitte kunagi olema sellist funktsionaalsust nagu on juba praegu olemas digitaalsel, mis samas pidevalt edasi areneb.

Olles algoritmiline, on digitaalne raha intelligentne ning programmeeritav. Näiteks võib digitaalse rahaülekande, sarnaselt escrow- või kindlustusteenustele, programmeerida aktiiveeruvaks vaid juhul, kui tehingu mõlemad osapooled mingite eelnevalt määratletud tingimustega nõustuvad. Samuti võib selle väärtuse programmeerida sõltuvaks ajast, võimaldades intressiarvutusi ning laenuteenuseid, või grupeerida tehingute osapooli sarnaselt ühisrahastusele või fondiinvesteeringutele. Ka on võimalik digitaalset raha konverteerida elektrooniliseks õiguseks reaalvarale nagu aktsiale või toorainele. Kõikide selliste näidete ühiseks nimetajaks on intelligentse digitaalse raha potentisaal enamus pangandusteenuseid täielikult revolutsioneerida.

See on üsna tugev väljendus ja kuigi võib spekuleerida, et ranged regulatsioonid digitaalse raha kasutuselevõttu takistavad, siis ülitugeva krüptograafia ning informatsiooni hajutamise olukorras, milles lõpptarbija otsustab ning ainsana omab kontrolli oma rahaga ja informatsiooniga ümber käimise üle, on raske ette kujutada selliste minevikku kinnistavate regulatsioonide efektiivsust. Teenuse tarbimise üle otsustajaks on klient ning klient valib omale alati soodsaima lahenduse. Olukorras, milles digitaalse raha kasutuselevõtt sisuliselt kaotaks teenustasud, ei ole digitaalse rahaga tulevikul, klientide seisukohast vaadates, palju alternatiive. 

Kuigi praegusel hetkel on digitaalne rahandus selgelt veel arengustaadiumis, mistõttu selle üleüldine soovitamine veel ajakohane ei ole, siis kaugemas tulevikus on see kindlasti sama loomulik osa meie igapäevaelust nagu on seda kraanist tulev vesi või Internet.

Maksud vägivallast vabaks*

Maksud on praegu olemuselt vägivaldne kohustus, kuna nende mittemaksmine lõpeb varem või hiljem karistusega. Edu saavutamiseks tuleks Eestis sisse seada ühisrahastuse põhimõtteil toimiv vägivallavaba maksusüsteem, teeb ettepaneku Danske Capitali riskijuht Ivo Karindi.

Erasektori eesmärk on olla oma tegevusega kasulik ülejäänud ühiskonnale, et sissetulekut teenida ning end teostada. Avaliku sektori olemasoluks ei ole sellised eeltingimused vajalikud, kuna tema kasutuses on maksuseadused ja -vägivald, mille kaudu oma tarbeks erasektorilt tema töö vilju ära võtta. Selline erinevus õiguste ja kohustuste vahel tekitab ühiskonnas lõhe avaliku- ja erasektori vahel.

Heategevusest ja kultuuri edendamisest kuni aktsiaosalusega ettevõtluseni ulatuv ühisrahastus tõestab üha selgemalt, et ühiskonnale ja selle arengule vajalikud head ideed leiavad piisava info korral rahastuse ka ilma vägivalda rakendamata. Ühisrahastus põhineb iga inimese soovil enda ja ümbritseva keskkonna heaolu tõsta ning selle nimel midagi ära teha. Ühisrahastuse projektide hulgas leiab tihti näiteid avaliku sektori funktsioonide täitmisest erasektori põhimõtete alusel. Vabatahtlikult.

Väide, et Eesti vägivallal põhinev maksusüsteem on ideaalne ja alternatiivitu, on vale. Kas või Hooandja portaal on üks rahumeelselt toimivate alternatiivide näidetest. On vaja vaid alternatiividele silmad avada ning neid rakendada.

Kui muutused ei tule võimukandjate poolt, siis tulevad need rohujuure tasandilt. Pilvetehnoloogiate, krüptograafia ja digitaalse raha kiire arengu tõttu ei ole enam kaugel ajad, kui ettevõtted saavad toimida füüsilisi aadresse omamata ja ametlikke panganduskanaleid kasutamata. Info saab peagi hajutada krüpteeritult ülemaailmsesse pilve nii, et asukohapõhiselt kehtivate seaduste ja regulatsioonide kontseptsioon kaob. Maksude täpne kogumine vägivallameetodite abil ei ole sellise tehnoloogia olemasolul enam võimalik.

Selles valguses peaksid riiklikud struktuurid olema äärmiselt huvitatud ajaga kaasas käimisest ning sisse viima sellised maksusüsteemid, mis ei põhineks mitte kontrollil ja vägivallal, vaid ühiskonnaliikmete loomulikul soovil oma elukvaliteedi tõstmise nimel jõupingutusi teha.

Kui ühisrahastus toimib kultuuri edendamiseks, siis on võimalik sisse seada sarnastel alustel rahastamise põhimõtted ka teiste traditsiooniliselt riiklike teenuste jaoks nagu teede ehitamine ja korrashoid, meditsiin, haridus. Demokraatia 2.0 tingimustes, kui on garanteeritud kogu ühiskonna täielik informeeritus ning selle juhtimise läbipaistvus, on selline vägivallavaba maksusüsteem loomulik.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

*toimetatud "Äripäev" poolt, link

Ühisrahastus võimaldagu investeeringuid*

Danske Capitali riskijuht Ivo Karindi pakub välja alternatiivse aktsia­osalusega ühisrahastuse mudeli, mis võimaldab investeeringuid ettevõtetesse ja nende äriplaanidesse. Riigi roll võiks keskse planeerija asemel seisneda abis ettevõtetele ja investoritele nende riskide maandamisel maksusüsteemi kaudu, nagu on Ühendkuningriigi lahendus SEIS (Seed Enter­prise Investment Scheme).

Eesmärk on töökohtade loomine. SEISi eesmärk on võimendada investori tulu, kui projekt on edukas, ja võimaldada talle maksukergendust, kui projekt ebaõnnestub. Kuna peamised uute töökohtade loojad on väikeettevõtted, on programmi suurem eesmärk uute töökohtade loomine. Ettevõtlusele kaasaaitamine elavdab riigi majandust. See saavutataksegi investeerimisriske maandava maksukeskkonnaga.

Eestis mängib tänuväärset rolli Hooandja portaal, kus saab otsida annetusi projektidele, mille loomus on edendada kultuuri. Kes raha annetab, saab tuluks vastu nime ­aukohal, allahindluse või tasuta toote. 

Et ühisrahastus sotsialismist kapitalismi tuua, on vaja võimaldada aktsiakapitali kaasamist ja osalemist ettevõtte tulevastes rahavoogudes. 

Sellist võimalust pakub Suur­britannias esimese omalaadsena ELis asutatud Seedrs. Sarnaselt meie väärtpaberite keskregistriga peab Seedrs arvet aktsiaomandi üle. 

Lisaks vahendab Seedrs investorite ja ettevõtjate riskide maandamist SEIS-programmi kaudu.

Ühisrahastamise üks ­eelis keskse planeerimise ees on ­automaatsed turu-uuringud, sest mida muud on see, kui paljud väikeinvestorid on projekti heaks kiitnud. 

Tähtis on ideede mitmekesisuse ja koguselise piiramatuse võimaldamine ning sobivate maksulahenduste korral rahvusvaheliste investeeringute kaasamine ilma täiendavaid jõupingutusi tegemata.

Riigi roll. Riigi roll võiks seisneda selles, et kajastada seadusandluses aktsiakapitali ühis­rahastus ja võimaldada investorite ning ettevõtjate riskide maandamine maksusüsteemi kaudu. Maksurahaga õnneloosi võidunumbrite ennustamine on lubamatu. Sobiva pinnase olemasolul leiavad investeerijad ja ettevõtjad üksteist kindlasti ise üles ning edendavad kollektiivselt nii majandust kui ka ühiskonda.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

*toimetatud "Äripäev" poolt, link