Olles kasvanud viimase kolme aastaga oma hinnas 19 000% tavapäraste rahade suhtes, on Bitcoin auga välja teeninud “mullikahtluse”. New York’i finantsanalüütiku Reggie Middleton’i sõnul aga ei ole Tulbimaania Bitcoin’i ehk, laiemalt, digitaalse raha, õigustatud paralleel.
Ta pakub välja hoopis teise võrdluse: kui meie tavaline raha on mööda tavalisi teid sõitev ning ohtralt bensiini põletav auto, siis digitaalne raha on kui superauto, millega tuleb kaasa tasuta kütus ning sellised tasuta teed, mis viivad hetkega ükskõik millisesse maailma punkti. Selle superauto jaoks ei eksisteeri ei riigipiire, tollipunkte, ega looduslikke takistusi, ning seda ei ohusta ei autovargad ega ka mitte terved armeed. Lisaks on see auto avatud kõikvõimalikele uuendustele kõikide selle kasutajate poolt.
Sellise piltliku võrdluse abil ilmneb, et viga ülikiiresti areneva digitaalse raha võrdlemisel tavalise rahaga on enam-vähem samas suurusjärgus apelsini võrdlemisele kosmoselaevaga. Tavalisel rahal ei saa mitte kunagi olema sellist funktsionaalsust nagu on juba praegu olemas digitaalsel, mis samas pidevalt edasi areneb.
Olles algoritmiline, on digitaalne raha intelligentne ning programmeeritav. Näiteks võib digitaalse rahaülekande, sarnaselt escrow- või kindlustusteenustele, programmeerida aktiiveeruvaks vaid juhul, kui tehingu mõlemad osapooled mingite eelnevalt määratletud tingimustega nõustuvad. Samuti võib selle väärtuse programmeerida sõltuvaks ajast, võimaldades intressiarvutusi ning laenuteenuseid, või grupeerida tehingute osapooli sarnaselt ühisrahastusele või fondiinvesteeringutele. Ka on võimalik digitaalset raha konverteerida elektrooniliseks õiguseks reaalvarale nagu aktsiale või toorainele. Kõikide selliste näidete ühiseks nimetajaks on intelligentse digitaalse raha potentisaal enamus pangandusteenuseid täielikult revolutsioneerida.
See on üsna tugev väljendus ja kuigi võib spekuleerida, et ranged regulatsioonid digitaalse raha kasutuselevõttu takistavad, siis ülitugeva krüptograafia ning informatsiooni hajutamise olukorras, milles lõpptarbija otsustab ning ainsana omab kontrolli oma rahaga ja informatsiooniga ümber käimise üle, on raske ette kujutada selliste minevikku kinnistavate regulatsioonide efektiivsust. Teenuse tarbimise üle otsustajaks on klient ning klient valib omale alati soodsaima lahenduse. Olukorras, milles digitaalse raha kasutuselevõtt sisuliselt kaotaks teenustasud, ei ole digitaalse rahaga tulevikul, klientide seisukohast vaadates, palju alternatiive.
Kuigi praegusel hetkel on digitaalne rahandus selgelt veel arengustaadiumis, mistõttu selle üleüldine soovitamine veel ajakohane ei ole, siis kaugemas tulevikus on see kindlasti sama loomulik osa meie igapäevaelust nagu on seda kraanist tulev vesi või Internet.
No comments:
Post a Comment