Bitcoin – Avatud Raha?

Avatud kontseptsioon

Sageli arvatakse, et Linux’i, OpenOffice’i jms. avatud tarkvara pooldajad eelistavad saada midagi tasuta või siis on vaesed ning alaväärtuslikud nendega võrreldes, kellel on piisavalt raha Windows’i täisversioon või MacBook’i soetamiseks. Kindlasti ei ole siin midagi vastu vaielda, kuna tõenäoliselt tihtilugu see täpselt nii ongi. Samas on selline arusaam äärmiselt piiratud, kuna avatud tarkvara kasutamise märksa olulisem kasutegur on siiski mujal.

Põhjuseid sügavuti vaadates ilmneb, et täpselt nagu sõjanduses nii ka tarkvara valdkonnas, alati on palju raskem rünnakuid tõrjuda kui rünnakuteks mitte põhjust anda. Näiteks Microsoft‘il on vaid väga piiratud arv töötajaid, kes Windows operatsioonisüsteemi turvalisust tagavad, olles samal ajal avatud rünnakutele kogu maailma häkkerite poolt. Nagu kogemus näitab, tihtilugu (et mitte öelda enamasti) on „peal“ häkkerid, kuna kollektiivselt võetuna on neil palju kordi rohkem ressursse kasutada kui Microsoft‘i töötajatel.

Erinevalt Windows operatsioonisüsteemist on Linux avatud kogu maailmale, kaasa arvatud kogu maailma häkkeritele. Tõenäosus, et Linux‘i arendamisel keegi sellest tohutust inimressursist ei märka mingit turvaauku on palju kordi väiksem Microsoft‘i ressursipiiranguga võrreldes. Tõenäosus, et kui keegi sellest tohutust inimressursist märkab potentsiaalset turvaauku ning ei reageeri, et seda likvideerida, seades samas pahatahtlikult ohtu iseenda ning oma sõprade arvutid, on äärmiselt väike.

Ning sellega on meil sissejuhatus tehtud Bitcoin‘ile – “avatud raha” ideele, mille eesmärgiks on raha kaitsemine kõikvõimalike ohutegurite vastu nagu inflatsioon, võltsimine või  kaasaaitamine majanduse mullistumisele. Bitcoinon digitaalne, virtuaalne raha, mis ei eksisteeri ei paberina, kullakangidena ega ka müntidena,  vaid selle kasutajate võrgustiku sisese informatsioonina. Seejuures erinevalt tavalisest rahast ei taga selle ostujõudu mitte ükski keskne organ nagu keskpank või materiaalne vahend nagu kullakate. Bitcoin‘i väärtus on tagatud selle kasutajaskonna huviga selle väärtuse suhtes. S.t., et kui iga Bitcoin‘i omaniku huvides on selle väärtuse konstantsus, siis justnimelt see on see omadus, mida selle kasutajate võrgustiku topoloogia ning turvaelemendid on ette nähtud tagama.

Erinevalt tavalisest rahast ei ole võimalik Bitcoin‘i ühegi üksikorgani soovil juurde trükkida ning ringlusesse lasta, sellega lihtkodanike elu raskendavat inflatsiooni tekitades. Jah, Bitcoin‘ide hulk on määratud ajas suurenema vastavalt selle kasutajate hulga suurenemisele, kuid see suurenemine on ette kindlaks määratud matemaatilise funktsioonina ning on vaid antud funktsiooni kontrolli all. Mitte ükski poliitik või pankur ei saaks omal soovil seda funktsiooni muuta. Isegi mitte järgmiste valimiste tulemuslikkusele kaasaaitamise eesmärgil.

Kas Bitcoin jääbki vaid unelmate lahenduseks finantsprobleemidele või saame me varsti kõik seda reaalselt kasutama, seda näitab aeg. Kui on puudused tavalise raha kontseptsioonis, siis ei ole probleemideta ka Bitcoin. Näiteks motiveerivad mõlemad tegema otsuseid vaid rahanduslikust kasumist lähtuvalt ning nende rahade olemus ei panusta kuidagi keskkonnasõbralikumate või energeetilisemalt efektiivsemate lahenduste saavutamise eesmärgil; mõlemad on lahutatud tegelikest meie planeedile ning selle elanikele olulistest väärtustest.

Aga selgelt on Bitcoin kiitust vääriv idee tänapäevaste majandusprobleemide lahendamise suunal. Sarnaselt vabavarale seisab Bitcoin‘i turvalisuse tagamine selle kasutajate kogukonna õlul, kes on nii igaüks eraldi võetuna kui ka kõik koos kollektiivselt huvitatud selle väärtuse säilimisest ning probleemivabast funktsioneerimisest.Bitcoin‘i puhul ei eksisteeri selle üksikuid privilegeeritud haldajaid, kelle õigused ning vajadused kuidagi ülejäänutest “võrdsemad” võiksid olla. Absoluutselt kõik selle kasutajad on võrdsed.