1963. aastal, osaledes projektis Maa-välise elu otsinguil, lõi astrofüüsik Nikolai Kardašov skaala tsivilisatsioonide arenguastmete määramiseks [1]. See skaala seisneb kolmeses jaotuses – tüüp 1, tüüp 2 ja tüüp 3. Esimest tüüpi tsivilisatsiooni tunnuseks on energiakasutus omaenda koduplaneedi ressursside raames, teise puhul oleks mastaabiks kodutähesüsteem ning kolmanda korral kodugalaktika.
Teoreetilise füüsika professori Michio Kaku arvates [2] on küps esimest tüüpi tsivilisatsioon see reaalsus, milleni peaksime jõudma lähima 100–200 aasta jooksul, praegu me oma null-tüüpi tsivilisatsiooniga Kardašovi skaalani ei küüni. Michio Kaku näeb märke arengust selle poole kõikjal meie ümber. Näiteks peab ta Euroopa Ühenduse (EÜ) kui majandusbloki tekkimist selgeks tõendiks, et kujunemas on esimest tüüpi tsivilisatsioon, mida iseloomustaks praeguse aja poliitilise ja majandusliku killustatuse asemel ühtsus ja harmoonia planetaarses mastaabis. Ehk pisut teiste sõnadega: EÜ-taoliste ning seejärel veelgi globaalsemate majandus- ja poliitiliste blokkide väljakujunemine on vältimatu osa kogu meie tsivilisatsiooni arengust kõrgemate arenguastmete poole. Kuna pidev areng on kõikide elusolendite põhiloomus, paistab selline globaliseerumisprotsess olevat möödapääsmatu.
1995. aastal kirjeldas füüsikaprofessor Valery A. Kholodnyi korrapärast sümmeetriat finantsturgudel [3]. Ta näitas, kuidas kõik finantsmaailmas toimuv on omavahel seotud raha ja selles mõõdetava väärtuse kaudu; kuidas iga „liblika tiivalöök” finantsmaailma ühes servas kandub edasi läbi finantsturgude ning võib põhjustada keeristormi teises servas. Näidates finantsmaailma kui ühtset süsteemi, laiendas ta sellele analoogseid teooriaid teoreetilisest füüsikast, mis kirjeldavad kogu meie füüsilise maailma fundamentaalselt seotud olemust.
Ka Pekingi ülikooli majandusprofessor Michael Pettis vaatleb oma 2013. a raamatus [4] majandust kui ühtset, suletud süsteemi kogu meie planeedi mastaabis. Temaatikaks on konkreetsed seosed poliitilise ja finantsmaailma eri komponentide vahel: kaubandus, valuutakursid, rahvusvahelised kapitalivoolud, investeeringud, maksu- ja rahanduspoliitika ning see, kuidas poliitika muutus maailma ühes riigis kandub edasi ja toob kaasa rahaliselt mõõdetavad tulemused teistes riikides. Tema raamat on erinevalt Kholodnyi omast kergesti loetav ning on avaldatud arvamust, et see peaks olema kohustuslik kirjandus igale poliitikule, keskpankurile, ökonomistile, majandustudengile ja ka kõikidele teistele (Diane Coyle, Enlightened Economist).
Pettis viib lugeja arusaamisele, kuidas riiklik sekkumine majandusse ekspordi- ja imporditariifide, valuutamanipulatsiooni, rahalise repressiooni (palkade kunstlikult madalal hoidmine, investeeringute takistamine jms) ning intressimäärade manipulatsiooni kaudu mõjutab otseselt hoiuseid ja investeeringuid riigisiseselt ning kuidas sellised riigisisesed sekkumised kanduvad üle globaalsesse majandusse. Pettis selgitab, et kui niisuguseid protsesse fundamentaalselt ei mõisteta, on poliitilistel otsustel tihtilugu täiesti ootamatud järelmõjud. Nagu näiteks jätkuv ülemaailmne finantskriis, mis tuli ootamatult nii majandusteadlastele kui ka poliitikutele ning mis ei ole kahjuks lahendatav seni, kuni selle fundamentaalsed põhjused jäävad mõistmatuks.
Konkreetselt EÜ ja eurotsooni olukorras näeb Pettis probleemi juurt, majandusblogija Michael Shedlocki tabavat väljendit kasutades [5], struktuuri „one size fits Germany” (universaalne suurus, mis on paras Saksamaale) algses kehtestamises. Ehk kriisi juur seisneb selliste üleeuroopaliste finantsstruktuuride loomises, mis sobivad küll Saksamaale, kuid ei sobi temast kultuuriliselt ja majanduslikult erinevatele riikidele, nagu Kreeka, Hispaania või Prantsusmaa. Pettis näeb Euroopa probleemile vaid kolme võimalikku lahendust: Saksamaa-poolset, väliskaubanduse puudujäägini viivat sisetarbimise stimuleerimist, palju aastaid kestvat väga suurt tööpuudust, Saksamaa kaasa arvatud, või euro lagunemist ning enamiku Euroopa äärealade riikide välisvõlgade ümberstruktureerimist. Pettis keerab tavapärased arusaamad pea peale ja selgitab, kuidas kõige rahumeelsem lahendus Euroopa finantskriisile peaks alguse saama Saksamaast, mitte aga Euroopa ääreala riikidest, kuhu kogu kriisijuhtimine on praegu koondunud. Tahtmatult tekib Pettist lugedes paralleel anekdoodiga, milles pimedas rahakoti kaotanu ei otsi seda sealt, kuhu see kadus, vaid sealt, kust seda on valgem otsida.
Mis iganes ka ei ole finantskriisi lahendus, selle eesmärk peaks olema maailmamajanduse areng töökindlamate süsteemide poole, mis toetaksid ja kiirendaksid kogu meie tsivilisatsiooni arengut tervikuna. Pettis selgitab, et kindlasti ei saa lahendus olla see, et kõik riigid üheaegselt üritavad kellelegi teisele eksportida või kellelegi teisele eksportimise nimel oma valuutat nõrgestada. Kui ei kavatseta just mõnele teisele planeedile eksportida, siis ühe planeediga piiratud suletud süsteemi valguses ei ole selline tegevus matemaatiliselt võimalik. Töökindlamad süsteemid seisnevad pigem selles, et iga poliitiline või majanduslik otsus tehtaks globaalset konteksti ning finantsturgude fundamentaalset seotust ja sümmeetriat arvestades. Pettise raamat on oluline mõistmaks, kuidas kohalikud otsused kanduvad edasi globaalsesse konteksti või kuidas globaalne kontekst mõjutab kohalikku majandust.
Lõpetuseks on võimalik vaid ühineda Diane Coyle’i üleskutsega ning soovida, et kõik inimesed, kes on kuidagi seotud meie majandust või ühiskonda puudutavate otsuste tegemisega, annaksid endile aru, et otsused, mida nad meie väikese riigi kontekstis vastu võtavad, on vältimatult globaalse iseloomuga, ja teiseks teeksid endile põhjalikult selgeks need mehhanismid, kuidas eri otsuste tagajärjed meid kõiki tulevikus mõjutavad.
-------------------------
[1] http://en.wikipedia.org/wiki/Kardashev_scale
-------------------------
[1] http://en.wikipedia.org/wiki/Kardashev_scale
[3] Beliefs: Preferences Gauge Symmetry Group and Replication of Contingent Claims in a General Market Environment, Valery A. Kholodnyi, 1995, IES Press
[4] The Great Rebalancing: Trade, Conflict, and the Perilous Road Ahead for the World Economy, Michael Pettis, 2013, Princeton University Press
No comments:
Post a Comment